Eesti uusaeg (1710-1900)
laulupäevi. Regionaalsetel laulupäevadel hakkasid üles astuma ka eesti koorid ja
puhkpillikoorid. Võimalik, et siit sai ka Jannsen mõtte korraldada suurem
ühislaulmine, kutsuda kokku kõigi maakondade esindajad ja võimalikult palju koore.
Koorimuusika mitmel pool meie kihelkondades oli üsna hästi arenenud (tänu
hernhuutlaste tegevusele, kes koore olid loonud ja koorilaulu ja puhkpillimängu
propageerinud). Koorid on tihedalt seotud kohalike haridusoludega paljude kooride
eesotsas on kohalikud koolmeistrid, köstrid või vöörmündrid. Laulurepertuaar oli
seega täiesti olemas. Esimesed laulud olid üle võetud saksa kultuurist ja mugandatud
eestlaste jaoks. Kirikulaulud oli üks osa reperuaarist, samuti saksakeelsed
rahvalaulukesed. Jannsen leidis esialgu baltisaksa ringkondades suure toetuse, et eesti
koorid tulevad kokku. Jannsen moodustas pidukomitee, kes laulupidu ette pidi
valmistama
annaabi.ee 
