Hariduse areng kaasaegses Eestis (J.Dewey)
pidev protsesside algatamine, mis ei jõua reaalse teostuse ega analüüsini sest hiljemalt 2-4
aasta jooksul see muutub. Õpetajatele on muidugi igal hetkel teada, et iga paari aasta pärast
võidakse neid jälle rööpast välja viia- õpetajad hakkavad juba mingis suunas liikuma,
hakkavad mõtlema, kuidas etteantud nõudmisi võiks rakendada, kui uue ministri ametisse
nimetamisega võivad uued või juba pisut proovida saanud suunad taas muutuda. Kuigi sõnad
muutuvad, siis suuri ja haridusmaastikku kujundavaid sisulisi muutusi läbi ei viida. Sisuliselt
ollakse siiski kinni aastakümneid toiminud kavas. On detailid, mida poliitikud aeg-ajalt
muudavad- millises keeles haridust antakse, tehnoloogia, kord on vaja karjääriõpet rohkem,
siis on vaja kooli tugispetsialiste, siis leitakse, et neid ei ole vaja, sest õpetajad saavad ise
hakkama, sest meil on kaasav haridus koguaeg. Me ei saa muutusi sisse viia, me ei saa