Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
Browne'i ka mõisate kõrvalt pidama mõisa- ehk külakoole (neist said hiljem
vallakoolid) (Vahtre 2000).
Talurahva olukorra järsu halvenemise tõttu 1790. aastail lagunes koolivõrk kogu Eestis.
Kui Eestimaa kubermangus oli 1790. aastal olnud 115 kooli, siis 1816. aastal oli neid
alles 21. Seevastu ainuüksi Tartu ja Võrumaal oli 1814. aastal kokku 217 kooli. Koolide
katastroofiline vähenemine kümmekonna aasta jooksul (neli korda) ei jätnud aga
üllataval kombel lünka eestlaste hariduslukku. Lugemisoskus levis jätkuvalt ja ulatus
sajandi lõpul täiskasvanud eestlaste hulgas umbes 60 protsendini. Selle taga peitub
koduõpetus, mis oli kindlalt korraldatud ning millega talupojad olid harjunud (Vahtre
2000).
Tartu ülikooli taasavamine
Selle perioodi hariduselu säravaimaks sündmuseks võib pidada Tartu ülikooli
taasavamist 1802. aastal. Ülikooli asutamise mõte oli Peterburis ja Baltimail olnud õhus
tegelikult Põhjasõjast alates. 19
annaabi.ee 
