"hariduslooliselt" - 1 õppematerjal

Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.

408 õpetajat olid hariduse saanud ülikoolides (kolmandiku kohta teated puuduvad), suur osa (301) oli õppinud Wittenbergis, Rostockis ja Tartus. 190 vaimulikku oli Baltikumis sündinud ja eeldused kohalike keelte oskamiseks olid neil olemas. (Talve 2004, lk. 141) Kui mõelda kirikule kultuuriajaloolise tegurina, siis erineb Rootsi suurvõimu aeg järsult eelmistest perioodidest. Keskaegne katoliku kirik ei saavutanud kultuuri- ja hariduslooliselt kunagi võrreldavat positsiooni luteri kirikuga. Keskne tähendus oli luteri kiriku rahvakeelsel jumalateenistusel, samuti rahvakeelsel kirikukirjandusel, mille kultuurilist tähendust tuleb kõrgelt hinnata ja kirjanduse osas koguni põhjapanevaks teguriks pidada. (Talve 2004, lk. 141) 4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse hariduse kujunemisel