ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND
elutarkust täiskasvanute jutuajamisest osa võttes. Koos kirja tekkega hakati koostama nn.
pühasid raamatuid, mida kasutati ka laste õpetamisel. Inimkonna arenedes hakkasid preestrid
järjest rikkalikumaks muutuva kultuuripärandi, eriti kirjaoskuse edasiandmiseks noorsoole
templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele.
Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi
70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste
antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on
hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning
lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus.
Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses
sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt