Pikkus
maailma, asendades hulga kohalikke
mõõtühikuid. Pärast Teise maailmasõja
lõppu oli aga ikkagi veel hulk erinevaid
mõõtühikute süsteeme, millest osa
põhines meeter-, osa nn imperiaalsel
(Briti) või Ameerika mõõdustikul.
Nii otsustas 1948. aastal toimunud
9. vihtide ja mõõtude
peakonverents (CGPM) teha
rahvusvahelisele vihtide ja mõõtude
komiteele ülesandeks korraldada
uuring teadus-, tehnika- ja
hariduskogukondade
mõõtmisvajaduste
väljaselgitamiseks.
· Kuus aastat hiljem korraldatud 10. CGPM
otsustas uuringu tulemuste põhjal, et vaja
on kuut põhiühikut: meeter (pikkus),
kilogramm (mass), sekund (aeg), amper
(voolutugevus), kelvin (temperatuur) ja
kandela (valgustugevus). 1970. aastal
lisandus neile ainehulga mõõtühik mool.
· Tulemuseks oli meetermõõdustiku
nüüdisaegne versioon, mis sai 1960.
aastal aset leidnud 11. CGPM-il nime SI-