MANSI KEEL C. KARUS MANSID • Ehk vogulid • Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis KEEL • Hariduskeelena ei ole rakendamist leidnud • Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul • Neli peamist murret: ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi • Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal • 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri Emakeele Emakeele Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv kõnelejaid kõnelejaid 1989 2002 2010
Riigikeel(ed): Soome ja Rootsi Usk: Luterlus ja õigeusk Asualad Soome Rootsi Norra Ingerimaa (Venemaal, Leningradi oblastis) Keel Kuulub läänemeresoome keelte hulka Mitmed murded (savo, häme, turu jpt.) Kõige lähedasem viena e. päriskarjala keel Isuri keelt on peetud soome keele murdeks Kultuur 16. sajandil pandi alus soome keelsele haridusele Esimene raamat oli aabits Abckiria Varem kasutati hariduskeelena rootsi keelt 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes Soome hõimuliikumine Alates 1991. aastast tähistatakse Soomes sugurahvaste päeva Soomlased on suhelnud idapoolsete soome-ugri rahvastega juba möödunud sajandi teisest poolest Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on mõju avaldanud karjala kultuur Huvitav info Nokia on Soome majanduse lipulaev
kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad. Kultuur 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Soome hõimuliikumine Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba möödunud sajandi teisest poolest alates Soome teadelastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala). Alates 1991. aastast tähistatakse ka
Valikumeetodina kasutan kaheastmelist valikut, viies läbi küsitluse kahes suuremas linnas Tallinnas ja Tartus. · Küsitlusankeet (tõmmake ring ümber sobival vastusevariandil) 1. Kas olete mees või naine (m/n)? 2. Milliseks hindate enda inglise keele kasutusintensiivsust (kõrge/keskmine/väike) ? 3. Kui oluliseks peate ingliskeelse hariduse kättesaadavust (väga oluline/oluline/vähe oluline)? 4. Kumba keelt eelistate näha oma lapse hariduskeelena (eesti/inglise) ? 5. Kas usute, et inglise keele oskus aitab parandada oma järeltulijate eduväljavaateid globaalses ulatuses (jah/ei) ? 6. Milliseks hindate oma valmisolekut mitte - eestlastega suhtlemiseks (kõrge/keskmine/väike) ? 7. Kas arvate, et teie lapse täisealiseks saamise ajal eesti keelel tööelus praktilist tähtsust enam ei ole (jah/ei) ? 8. Millises keelekallakuga klassis õpite inglise keelt (tava/inglise kallakuga klass) ? 9
Sealt ka kooliõpetuse alged, oma aja kohta olid kõgel tasemel matemaatika, astronoomia, kirjandus ja kunst. Sumerite väljatõrjumine. 2350-2150 e.K.r allutati sumerid semiitlikue Akkadile ja seejärel sadakond aastat Iraanist sissetunginud guttide ülemvimule. 3. ja 2. aastatuhande vahetusel toimus linnriikide uus tõus. Peale amoriidide sissetungi 2. aastatuhane alguses semiidistus kõik, kuid sumerite keel püsis siiski kasutusel kultuur- ja hariduskeelena, keelt kasutati teaduses ja kombetalitustes. Sumerite kultuuri edasiarendajaks said semiidid. 18. sajandil e.K.r tekkis Sumerite alale Babüloonia riik. Kasutatud kirjandus: · " Inimene, ühiskond, kultuur " I osa Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana- Rooma - Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava. Koostanud Helmut Piirimäe · " EE 8 RAISUM"- Eesti Entsüklopeediakirjastus · http://et.wikipedia.org/wiki/Tsikuraat · http://et.wikipedia
keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes, kuid seda rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk- Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi Norra, Rootsi Soome ja Venemaa vahel. Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karasjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Ana'r
annaabi.ee 
