"hariduskeele" - 1 õppematerjal

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

tundmiseks", ilmus 2 korda aastas, 1813-1832; koondas eri põlvkondade estofiile) ja 1836 ajalooprof. Friedrich Georg von Bunge asutatud nädalaajakiri ,,Das Inland" ("Kodumaa"), millele tegi 1837-45 rohkesti kaastööd Kreutzwald). Kõrgemad seisused olid haridusele avatud ja hakkasid huvi tundma põlisrahva väärtuste vastu, suutmata nende arenguteed objektiivselt määrata (maarahva mõningane harimine ja võimalik saksastamine). Rohkem haridust saanud eestlased võtsid üle hariduskeele (gümnaasiumides ja ülikoolides õpetati saksa keeles) ja salgasid maha oma rahvuse. See tendents jätkus terve 19. sajandi vältel, nii et uurijad on esitanud väiteid, nagu oleks neid, kes julgesid nimetada ennast Eesti haritlaseks, olnud hulka vähem kui neid, kes sulandusid kõrgemasse literaadi seisusesse või uude ametisse, kus suheldi saksa keeles. Maailma mõjud ulatusid siiski ka Eestisse, sest samasugune ärkamise, identiteediotsimise aeg toimus paljudes maades