Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"
Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste
õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt
suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi
vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas
mahus. Kindlasti tuleb ka edaspidi rõhku panna erakapitali kaasamisele läbi õppelaenusüsteemi
arendamise ja maksuvabade haridusfondide propageerimise.
Fakt on see, et kõrgharidust tuleb reformida. Seda eelkõige seetõttu, et Eesti inimesed saaksid
parima võimaliku hariduse ning leiaksid efektiivse rakenduse tööturul. Usun, et kui jõuame
eelmainitud valikutes üksmeelele, siis oleme astunud suure sammu seatud sihtide suunas.
KOKKUVÕTE
Haridustasemed on: alusharidus, põhiharidus (I tase), keskharidus (II tase), kõrgharidus (III
tase).
annaabi.ee 
