Läti ajalugu
Wöhrmanni masinavabrik – samuti üks edumeelsemaid, mitte ainult tööliste arvu poolest, aga
seal hakati esimesena kogu Baltikumis ehitama aurumasinaid.
Kuznetsovi portselanivabrik – juba ala poolest omapärane, eriline ka selle poolest, et tegemist oli
Vene rahvusest ettevõtjaga, suurkaupmehega, samas kui absoluutne enamus kuulus veel
baltisakslastele. 19. saj lõpuks hakkasid need proportsioonid muutuma. Juurde tuli ennekõike
lääneeuroopa ettevõtjaid, eriti inglasi.
Haridusasustus – Riia Toomkool. 1760. aastatel töötas Herder.
Baltimaade suurim kirjastus, trükikoda ja raamatukauplus – Hartknoch – andis välja
valgustuskirjandust jne.
Vitinghof – asutas 1770. aastatel Riiga Baltikumi esimese teatri, kusjuures tõepoolest teatri, mitte
asjaarmastajate trupi.
Merekaubanduse, tööstuse, kultuurielu arendamisega kaasnes Riia elanikkonna kasv. Kui enne
Põhjasõda, Rootsi riigi hiilgeajal oli Riia elanike arv u 15 000, siis sada aastat hiljem, 18. saj lõpul
annaabi.ee 
