Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
2000).
Tartu ülikooli taasavamine
Selle perioodi hariduselu säravaimaks sündmuseks võib pidada Tartu ülikooli
taasavamist 1802. aastal. Ülikooli asutamise mõte oli Peterburis ja Baltimail olnud õhus
tegelikult Põhjasõjast alates. 19. sajandi alguseks näis, et kooli asukohaks saab Miitavi
(Jelgava), ent keiser Paul I tapmine pööras olukorra teiseks. Uue keiser Aleksander I
laskis ülikooli avada Tartus, millega nii Tartu linna ajaloos kui ka haridusajaloos algas
uus ajajärk. Ülikool sai laialdase autonoomia ja piisavalt toetust riigikassast. Ülikool jäi
algusaastatel saksakeelseks ja meelseks, ehkki aja jooksul hakkasid sellesse jõudma ka
üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud.
1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames
hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse
peragoogika rajaja Jan Amos Komensky