Polümeeridel saab olla vaid kolme tüüpi struktuur: sirgjooneline, hargnev ja ristsiduv. Sirgjoonelised polümeerid koosnevad pikkadest lihtsatest monomeeriahelatest. Nailon ja polüvinüülkloriid (PVC) on sirgjoonelised polümeerid. Mõnedel sirgjoonelistel polümeeridel on keerdunud ahelad. Ahelad tõmbuvad venitades sirgu, aga jõu 8 lõppedes keerduvad jälle tagasi. See teeb mõned polümeerid elastseteks. Hargnevatel polümeeridel on lühemad ahelad, mis on kinnitunud piki põhiahelat sarnaselt kammi piidega. Ristsiduvatel polümeeridel on nende ahelate vahel sidemed, mis moodustavad võrgu ning muudavad polümeeri kõvemaks ja vähempainduvamaks. Sünteetiline amorfne polümeer, polümetüülmetakrülaat (PMMA), tuntud ka kui pleksiklaas (ik plexiglass), orgklaas, orgaaniline klaas, ka lihtsalt akrüül. 9
tuhandete monomeersete etüleenimolekulide ühendamise teel. Polümeeridel saab olla vaid kolme tüüpi struktuur: sirgjooneline, hargnev ja ristsiduv. Sirgjoonelised polümeerid koosnevad pikkadest lihtsatest monomeeriahelatest. Nailon ja polüvinüülkloriid (PVC) on sirgjoonelised polümeerid. Mõnedel sirgjoonelistel polümeeridel on keerdunud ahelad. Ahelad tõmbuvad venitades sirgu, aga jõu lõppedes keerduvad jälle tagasi. See teeb mõned polümeerid elastseteks. Hargnevatel polümeeridel on lühemad ahelad, mis on kinnitunud piki põhiahelat sarnaselt kammi piidega. Ristsiduvatel polümeeridel on nende ahelate vahel sidemed, mis moodustavad võrgu ning muudavad polümeeri kõvemaks ja vähempainduvamaks. NAILON Nailon on maailmas esimene sünteetiline kiud. Selle arendas välja Ameerika Ühendriikide keemik Wallace H. Carothers (1896-1937) 1930. aastatel. Nailon oli algselt kavandatud siidi odavaks asendajaks
motoneuronitel.erutuse tekkimisel motoneuronis suunduvad impulsid aksoni kaudu perifeeriasse skeletilihastele. - Presünaptiline pidurdus. Ka see pidurdus tekib seoses pidurdavate neuronitega, kuid seejuures on pidurduse lokalisatsioon ja tekkemehhanism teistsugused. Antud juhul moodustavad pidurdavad neuronid sünapse erutuvate neuronite presünaptilistel lõpmetel,s.o. aksoni hargnevatel jätketel enne sünaptilisi moodustusi. Nende pidurdavate neuronite poolt eritatav mediaator pidurdab impulsside levikut presünaptilistes harudes, mille tulemusena blokeeritakse erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele. Pidurdav efekt tekib seega mitte teise neuroni keha või dendriidi mõjutamisel, vaid nende impulsside pidurdamisel, mis saabuvad erutuva neuroni aksoni kaudu. 56. Seljaaju funktsioonid.
annaabi.ee 
