Seadus Definitsioon ja valem Rakendusnäide elektrotehnikas Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate Võimaldavad arvutada lineaarsetes Kirchhoffi vooluseadus elektriahela harude voolutugevuste ahelates voole ja pingeid nii alalis- kui algebraline summa võrdub hargnemispunktist ka vahelduvvoolu korral. väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Valem: I1=I2+I3 Mistahes kinnises ahelas on pingete summa Kirchhoffi pingeseadus null, st. sellesse ahelasse jäävate vooluallikate elektromotoorjõudude summa on võrdne ahelas olevatel koormistel (takistitel) kujunevate pingelangude
nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid. SKEEM: 5. Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama? Rööbiti ühendatud juhtide korral on ühiseks elektriliseks suuruseks pinge(Volt) 6. Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega? Aga kui siin mõeldakse Kirchhoffi seadust, siis hargnemispunktist väljuvate ja sinna sisenevate voolude algebraline summa peab olema null. 7. Mitu korda on kahe ühesuguse rööbiti ühendatud juhi kogutakistus väiksem ühe juhi takistusest? Kaks korda väiksem. Lahendus: Üks takisti R(ohm) Rööbiti ühenduse korral: 1 1 1 = + Rkogu R R 1 1 = Rkogu 2R kogu =2 X 8. Millise valemi järgi arvutatakse kahe rööbiti ühendatud juhi kogutakistus? 1 1 1
Kui mitut takistit või tarvitit on ühendatud kahe punkti vahele, nimetatakse seda takistite parallel-ehk rööpühenduseks. Ühenduspunkte nimetatakse sõlmedeks. Nii ühendatakse elektritarviteid. SKEEM: 7.Milline elektriline suurus on kõikide rööbiti ühendatud juhtide jaoks sama? Rööbiti ühendatud juhtide korral on ühiseks elektriliseks suuruseks pinge(Volt) 8.Kuidas on voolutugevus hargnemata osas seotud üksikute haruvooludega? Aga kui siin mõeldakse Kirchhoffi seadust, siis hargnemispunktist väljuvate ja sinna sisenevate voolude algebraline summa peab olema null. 9.Mitu korda on kahe ühesuguse rööbiti ühendatud juhi kogutakistus väiksem ühe juhi takistusest? Kaks korda väiksem. Lahendus: Üks takisti R(ohm) Rööbiti ühenduse korral: 1 1 1 Rkogu R R 1 1 Rkogu 2R kogu 2X 10.Millise valemi järgi arvutatakse kahe rööbiti ühendatud juhi kogutakistus? 1 1 1
24. Valguse difraktsioon - Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. 25. Kirchoff'i seadus - Kirchhoffi seadused on elektrotehnika ja elektroonika alusseadused. On kaks Kirchhoffi seadust:esimene Kirchhoffi seadus ehk voolude seadus; teine Kirchhoffi seadus ehk pingete seadus.Seadused on nimetatud Gustav Kirchhoffi järgi.Esimene seadus - Hargnemispunkti ehk sõlme suubuvate voolude summa võrdub hargnemispunktist väljuvate voolude summaga. Teine seadus - Ahela igas kinnises kontuuris on elektromotoorjõudude algebraline summa võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelangude algebralise summaga. 26. Wien'i seadus - Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. 27. Stefan-Boltzmanni seadus - Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta
Miks tekib juhtmes pinge- ja võimsuskadu? 13. Selgitada, millest oleneb elektriahelas voolu suurus? Tuua näiteid. 14. Millisteks energia liikideks muudetakse elektriseadmetes elektrivoolu? 15. Selgitada, millega ja kuidas mõõdetakse elektriseadme klemmidelt elektromotoorjõudu (allikapinget) ning kuidas klemmipinget? 16. 3.3.1 Formuleerige Kirchhoffi seadused. Kirrchoffi I seadus: Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Esimese Kirchhoffi seaduse teistsuguse sõnastuse järgi võrdub suvalisse hargnemispunkti ehk sõlme koonduvaetahela harude voolutugevuste algebraline summa nulliga, kus hargnemispunkti suunduvaid voolusid loetakse positiivseteks ja sealt väljuvaid negatiivseteks. Kirchoffi II seadus: Kinnise elektriahela elektromotoorjõudude algebraline summa võrdub selle ahela kõigi harude pingelangude algebralise summaga.
pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga ja sõltub juhi materjalist: Takistus materjali temperatuurist: Erinevate materjalide takistuse sõltuvust temperatuurist kirjeldab takistuse temperatuuritegur. Takistuse muutust temperatuuri muutumisel kirjeldab valem: Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks Esimene Kirchhoffi seadus: Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Teine Kirchhoffi seadus: Kinnise elektriahela elektromotoorjõudude algebraline summa võrdub selle ahela kõigi harude pingelangude algebralise summaga. Seadused võimaldavad arvutada elektrivoolu voolutugevuste jaotust ahela harudes, kui on teada vooluahela elementide elektrilised parameetrid. Magnetväljas asuvale vooluga juhile mõjuv jõud: suund on risti nii voolu kui ka magnetvälja jõujoontega
hargnemistkõrvaldava ensüümita edasi lõhustada. 2. Hargnemispunkti kõrvaldamine Hargnemistkõrvaldav ensüüm glükosüül (4:4) transferaas on bifunktsionaalse toimega. 1) Transferaasse aktiivsusega võtab ta hargnemispunkti juurest fragmendi ja liida selle lineaarse ahela otsa 2) Glükosidaasse aktiivsusega lõhub ta hüdrolüütiliselt 1,6-sideme, kõrvaldades hargnemispunkti. Nii kõrvaldub peale transferaasset toimet alles jäänud üksikjääk hargnemispunktist ja eraldub vaba glükoosina. Nüüd on ahel glükogeeni fosforülaasi toimel edasilõhustatav kuni järgmise hargnemispunktini. 3. Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks Glükogenolüüsil tekkiv glükoos-1-P muteerub fosfoglükomutaasi toimel glükoos-6-P- ks. See keskne metaboliit võib alluda erinevatele muutustele. Maksas toimuva glükogenolüüsi puhul vabaneb glükoos-1-P-st glükoos, mis normaliseerib veresuhkru taseme
annaabi.ee 
