Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Elukohavahetuse definitsioon ütleb, et inimene loetakse uues riigis alaliseks elanikuks või püsielanikuks siis, kui ta on seal elanud või kavatseb elada 12 kuud. Aga alati ei saa seda nii lihtsalt vaadata. Mitmed inimesed liiguvad pidevalt kahe või enama riigi vahel ning inimeste elu toimub mitmes riigis. Mitmes riigis paralleelset elatavat elu nimetatakse hargmaisuseks ning pidevalt kahe või enama riigi vahel toimuvat rännet riigipiiride üleseks pendelrändeks. Ning kindlat piiri nende kolme rändeliigi vahele on keeruline tõmmata. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene algas 19. sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni. Rändelaine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust tekkinud väljarändesurvest
väljarännet üheselt mõõta? ÜRO alalise elukohavahetuse definitsioon ütleb, et inimene loetakse uues riigis alaliseks elanikuks/püsielanikuks, kui ta on seal riigis elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud. Samas liiguvad paljud inimesed pidevalt kahe ja enama riigi vahel ehk lisaks alaliselt teise riiki elama asumisele on tekkinud ka mitmeid teisi ruumilise mobiilsuse vahevorme, kus inimeste elu toimub rööbiti mitmes riigis, ning seda on hakatud nimetama hargmaisuseks ning pidevat kahe või enama riigi vahel toimuvad rännet riigipiiride ülseks pendelrändeks. Sellel põhjusel ongi raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti, sündimuse vähenemine
annaabi.ee 
