Tööstuspööre ja industriaalühiskond
Tööstusliku pöörde aluseks
olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt
käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele
võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele.
Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa
puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James
Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud
mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul
ning Thomas Belli puuvillase riide trükkimise masin.
Uusaja metallurgia kujunemises tähistas murrangut kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses
senise puusöe asemel. Masinatootmise peamiseks jõuallikaks sai pikaks ajaks aurumasin,mille
1711.aastal konstrueeris Thomas Newcomen ja mida täiustas James Watt. Vabrikutööstusele
annaabi.ee 
