"Petruška pärastlõuna"
ning meeldis mulle. Tekitas tunde, et seda lugu võiksin ma pikemalt
kuulata, sest see oli pidevalt muutuv ning ootamatu, eripärane ja
nauditav. Võrreldes esimese looga "Seherezade", võin öelda, et
esimene lugu tekitas pigem und ja oli liiga aeglane, kuid viimane oli
mõnus ja minule meelepärane.
Balletitantsijaid oli laval kümne ringis koos solistiga. Kuid orkestrisse
kuulus üle viiekümne inimese, sest oli kuulda helisid viilulilt, vioolalt,
tsellolt, kontrabassilt, harfilt, flöödilt, oboelt, klarnetilt, fagotilt,
metsasarvelt, trompetilt, tromboonilt, tuubalt, löökriistadel.
Orkestrisolistideks võib pidada viiulimängijat Karina Volosinat ja
trompeti mängijat Marti Suve.
Nagu ma eelnevalt mainisin oli ballett hea, kuid midagi jäi siiski puudu. Ma lootsin
näha rohkem tantsuelemente ning oleksin eeloistanud ka kuulata veel soliste
laulmas. Minu jaoks oli see etendus veidike igav ja keerulise sisuga, kuid see oli
annaabi.ee 
