Eesti NSV Liidus
Eesti NSV-s kehtestati algselt 7-klassiline ja seejärel 8-
klassiline kooliharidus. 1970. aastatel muudeti keskkool kohustuslikuks. Peale 8.
klassi lõpetamist tuli õppimist jätkata, kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis.
Keskhariduse kohustuslikuks tegemine viis haridus allakäigule, kuna tunnistused said
ka need inimesed, kes seda ei väärinud. Õppimisvõimetutele õpilastele tagasid
keskhariduse koolidele ettenähtud õppeedukus protsendid. Negatiivselt mõjutasid
hardusolusid mitmesugused kampaaniad, mis olid sageli lõpuni läbi mõtlemata.
Kõrghariduse nõukogustamine väljendus pealesurutud kursustes, milleks olid
kommunistliku partei ajalugu ja teaduslik kommunism. Iseloomulikuks oli
üliõpilaskonna arvukuse kasv. Kõige olulisem kõrgkool, kus säilis osaliselt
akadeemiline mõtte- ja eluviis, oli Tartu Riiklik Ülikool. 1950. aastal kaotati Tartus
kõrgem kunstikool Pallas ning Tallinnas avati Eesti Riiklik Kunstiinstituut. 1951.
annaabi.ee 
