A.dumas Kolm musketäri terve raamat
oma laulu, otsekui poleks ta kuulnudki kahekõnet, millest ta aga silpigi polnud kaotanud.
Ta pani oma häälesse kogu võlu ja veetluse, imis deemon sellesse oli talletanud:
«Mul osaks saand kannatus, pisarad, valu,
on kurbusest lõhkemas olnud mu rind.
Kuid mul on mu noorus, ma Jumalat palun,
Ja kannatustes see lohutab mind.»
Jülevald tundeid väljendav kaunikõlaline hääl andis karmile ja konarlikule psalmide
luulele võlu ja väljendusrikkuse, mida ka kõige hardamad puritaanid leiavad liarva oma
vendade laulus ja mida nad on sunnitud kaunistama kogu oma kujutlusvõime rikkusega.
Feltonile näis, et ta kuuleb laulmas inglit, kes trööstib kolme heebrealast põlevatel sütel.
Mileedi jätkas:
«Kord lõpeb ju meiegi päevade karmus,
suur Jumal -- nii õiglane on Sinu astel.
Ja kui me ka jääme ehk ilma Su armust,
saab märtrisurm ikkagi osaks Su lastel.»
Sellesse salmi püüdis kohutav võrgutaja panna kogu oma hinge ja tal õnnestus noore