Kultuuriteooria
asjatundlikkuse kinnitamiseks (Fox 1993a). Diskursusest või teadmistest tulenevat võimu
kasutatakse juhtimiseks, kamandamiseks ja liidrikoha kättevõitmiseks. Teadus on kõige
tähtsam näide teadmistest ja/või diskursusest, mida kasutatakse liidrirolli saavutamiseks ehk
domineerimiseks. Teadus koosneb teadmistest ja võimust. Meie ajal piiritlevad
loodusteadused inimese koha looduses ja ajaloos ning määravad ühiskonnas domineerimise
võimalused (Haraway 1991: 43). Arutluses võimu üle uurib Michel Foucault võimu mõju
kohtadele, kus see tegelikult ilmneb, mitte laiemas ja abstraktsemas skaalas, nagu näiteks riik
või seadused. Ta ütleb, et võim lokaliseerub indiviididele avaldatud mõju kaudu (Fox 1993a).
Ka Jacques Derrida tegeleb regionaalse ehk lokaalse tasemega. Iga konkreetne võim
konstrueerub ajastu diskursuse. Viimane määrab ära, kes hullumeelne, mis nauding. Võim
toodab diskursust.
18