Etioopia
sajandil vältis riik Euroopa mõjusid, üksnes aastail 1935-1941 tuli
tal alluda Itaalia kolonisatsioonile.
Meie ajaarvamise algul kujunes Põhja-Etioopia territooriumil suur orjanduslik Aksumi riik. 13. -
14. saj. kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks.
Pärast 1468. a. nõrgenes keisrivõim, kohalikud valitsejad hakkasid võimu uuesti suurendama.
Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemite sultanaatidest (Adal, keskus Hararis,
lisaks türklased ja gallad). Seega vajati liitlasi. Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud niivõrd
sõltumatut Etioopiat, vaid laiendada katoliku usu piirkondi ja oma koloniaalimpeeriumi. Algas
30-aastane sõda Adali emiiri Ahmed ibn Ibrahim al-Ghazi eestvedamisel. Etioopial olid suured
inimkaotused, hävisid kloostrid, linnad, paleed. Calawdewos (1540-1559) saavutas aga Etioopia
keisrina edu moslemite vastu. Appi jõudsid vahepeal kadunud portugallased. Moslemeid