Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud – aiapidajad, metallisulatajad, tellisepõletajad jt, keda ainuüksi nende tegevusala pärast oleks raske olnud linnamüüride vahele ära mahutada. Nende käsitööliste külade taga laiusid kanalite ja kraavidega põllud. Uruk, oli üks suur Vana Idamaa linn, mis tõenäoliselt ületas pindala poolest lausa tolle aja võimsa impeeriumi kaksikpealinna Mohenjo Darot Harappat. Nende pindalaks oli 2km2, ümbermõõt oli üle 5km ja seal võis elada 45-50 tuhat inimest. Plaani vaadates ümbritses Uruki tervet linna ringmüür, mitte ainult linna keskosa, nagu paljudel teistel linnadel. Uruki linn on tuntud, kui kõige suurem müüriga piiratud paik. Arheoloogid on kindlaks teinud, et Uruki müürid ümbritsesid 475 ha suurust maaala. Linnas sees oli kaks tsikuraati ja hulgaliselt templeid
seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja dzainismiga. Vanimad mälestised pärinevad III-II aastatuhandest eKr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande teisel poolel e.m.a., kui maa ühendati ja levis budism" (1988: 598). Käesolev referaat keskendub eelkõige Induse tsivilisatsiooni ajajärgule. Induse kultuuri kunsti kohta on ENE-s väljatoodud järgmist: Induse kultuuri muististest tuntakse eelkõige linnu -- Harappat ja Mohenjo Darot, kust on leitud rohkesti metallesemeid, maalitud keraamikat, kaaluvihte, pisiskulptuure, piktograafiliste märkidega kunstipäraseid pitsateid. Linnades tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega (1988: 619). Järgnevalt ongi konkreetsete näidete näol vaadeldus Induse oru elanike tehtut. Enamus töös esitatud pilte ja andmeid on pärit arheoloogiliste väljakaevamiste alaselt kodulehelt www.harappa.com Aga enne kui minna Induse orgu võiks pilgu
annaabi.ee 
