Eesti kirjandus 1956-1985
Seisakuaja luule
70. aastateks oli kirjandusse tekkinud varasemast rohkem võimalusi. Jätkus veel
sõja eelse põlvkonna tegevus, ilmusid Kersti Merilaasi ja Betti Alveri viimased
uudiskogud. Arbujaliku stiilini jõudis oma hilises luules Debora Vaarandi. Luuleelu
keskpunktid olid kassetiautorid Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ander Ehin,
Aleksander Suuman. Kerkis esile uus seltskond noori, kelle loomingulaad ja kirjandusse
tulemise viisid olid haralisemal kui eelmisel põlvkonnal. Eksperimentaalsuse mõju jätkus
veelgi. 60. aastate lõpu suundumustest pidasid ajaproovile vastu need, mis olid
alalhoidlikud ja kõrvale heideti need, mis tahtsid kõike senist lammutada. Luulet jäi
pikemaks ajaks mõjutama ökoloogiline mõtteviis. Endiselt oli värsilooming tihedalt
seotud muusikaga.