Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö
poole üle. Nädala pärast langes ta muldonnis une pealt oma väeosa kätte vangi.
Kuna tal oli väärtuslikke luureandmeid, pääses ta kergemalt, kuid siiski tagandati
ta reameheks ja pandi trahvipataljoni. Sealgi tõusis ta juba starsinaaks, kui
korraga äkki elutüdimus peale tuli. Lahingus tõstis ta mõlemad käed, aga sai vaid
haavata. Ülo pääses mahalaskmisest, aga jäi invaliidiks. Pärast sõda õpetas ta
põlevkivikaevanduse klubis peotantse. Naiseks võttis ta ühe Haralast pärit
sööklatüdruku. Kuna kolme lapse toitmine polnud kerge, kirjutas ta Moskvasse
Ülemnõukogu Presiidiumisse kirja, kus ta kõik ära rääkis ja lisas, et ta on oma
vigadest tõsised järeldused teinud ning tahab sotsialistliku isamaa hüvanguks
töötada. Seeläbi sai ta kaevanduses lukkseppade brigadiriks. Seal jõudis ta
töötada kuus aastat, olles heas kirjas nii ülemuste kui töömeeste silmis. 1968.
aastal sõitis Ülo perega Haralasse puhkusele, kui nad kooperatiivi