Tõde ja Õigus II Terve tekst
kaelaga plesiosaurusest, viieteistkümne süllasest atlantosaurusest, kahe paari kihvadega
mastodonist või allapoole pööratud lõuaotsaga suurimast kuivmaa imetajast dinoteeriumist, siis
katsus ta nende välimust ja tegumoodi arusaadavaks teha igasuguste abinõudega: punnitas
palgeid, laiutas käsi, jõllitas ja pööritas oma silmi, irvitas hambaid, mille keskel üks kullast --
ainuke kogu asutises, -- ajas sõrmed harakile ja tõmbas nad kramplikult rusikasse, sirutas oma
peent kaela või tõmbas ta nääpsukeste õlgade vahele kenusse, kükitas, laskus käpuli, mängis
küürakat, ajas rinna kui lambapõlve ette, viskas pea selga või laskis ta norgu. See oli etendus,
mis tegi kõigile nalja. Aga kui ta nõnda oli köitnud kõigi tähelepanu, küsis ta äkki:
,,Aga mis on looma tähtsaim elund, tähtsaim omadus? Mis määrab loomale tema seisukoha
loomariigis