Tõde ja Õigus II Terve tekst
Mitte sugugi niisuke. Oo, tema
hingeõhku ma tunnen! Tema riietelgi on teine õhk, kui ta väljast tuleb. Teil on veel maa ja metsa
hõngu, seda on teil," kiitis direktor ja pani esiti käe Indreku põlvele, kuna ta pärast katset tegi
tema kätt silitada. Siis tõusis Indrek püsti.
,,Ah jaa, warten sie, warten sie!" ütles direktor nüüd. ,,Mis ma tahtsin küsida." Ta pani käe
silmade ette, nagu mõtleks ta, aga Indrekule näis, nagu vahiks ta teda läbi harakil sõrmede.
Natukese aja pärast ütles ta: ,,Õige! Aga kus on siis Tigapuu? Miks te mulle temast midagi ei
räägi? Ma saatsin ju teid kahekesi. Kus tema on?"
,,Teda ei ole," vastas Indrek.
,,Kuis ei ole? Kus ta siis on?" päris direktor. ,,Kas te siis ühes ei olnud?"
,,Ei," vastas Indrek. ,,Tema läks ära."
,,Kuhu? Kuhu ta läks?"
,,Ta ei öelnud kuhu."
,,Aga raha? Raha andsin ma ju teie kätte."
,,Minule jäi kakskümmend, tema sai nelikümmend," seletas Indrek.
,,Teie suur loll