siilist ivake suurem. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. Kes see on? Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. See oli asustamata saar. Seal elasid ainult linnud. Ja ainult üks ..... . Ta oli pikk luine vanaeit, kelle juuksed olid alati sakris ja kasimata nagu harakapesa. Oma väikeses majakeses punases vasest katlas keetis ta vahest nõiarohtusid. Sest see ..... oli tegelikult nõid. Kes see on? 13aastasel Sigridil on kummaline sõber, kellele ta kirjutab kõigist oma muredest ja rõõmudest. Ühel päeval saabub Sigridi juurde ootamatult väike tüdruk, kes ütleb end olevat Sigridi poolõde ja nõuab, et Sigrid peab aitama nende ühist vanaema vanadekodust "ära päästa".
) Miks siis MÄNNIKU MÄRT teda ei võta! Ta ometi viimati ütles mulle, et ta küll tuleks mulle õemeheks, kui ma võtan. Tema 20 ma võtaksin varsti! (Järele mõteldes.) Kui ma juba suureks olen saanud, siis ma läkitan ka situatsiooni- kosilasi mõnda teise peresse kuulatama – kuhu koomika: ma läkitan siis? ALUSTE ANNE? See on liiaks lapselikud pikk, siis ma pean ikka ülespoole vahtima, pulmaplaanid, nagu harakapesa otsa – nõnda – kael jääb mille järgi haigeks! SAARE TIIU? Ei, see on inetu! Mina valida naist tahan ilusa naise saada! Nii ilusat ei olegi, kui meie Maie on – (südamest) ei, nii ilusat ei ole... teda ma ometi võtta ei või: mis ma nüüd teen? -8- Endised. Maie (õueuksest leiva, või ja õllekannuga) MAIE (ukse vahel poolsalaja): Jüts, ae! JÜTS (niisama): Mis sa otsid, Maie?