Mõistatused
jm. Kagu-Eesti venelastelt. Samal viisil vahendavad zanrilised perifeeriad folkloori "sisetransiiti"
juttude, laulude, ütluste jm. zanride vahel.
Mõistatused jagunevad samuti tuumseks ja perifeerseks osaks. Tuuma moodustavad nn.
pärismõistatused (vt. määratlust siin ülal). Perifeeriasse kuuluvad
keerdküsimused: Millal hakkavad pardid ujuma? Siis kui jalad enam põhja ei ulatu; Mis on
suurim häbematus? Kiilakalt kammi küsida; Mis vahe on hapukurkidel ja välistrepil? Kurgid
tehakse sisse, välistrepp välja;
liitsõnamängud: Milline pea ei mõtle? Kapsapea; Milline silm ei näe? Nõelasilm; Milline kõrv
ei kuule? Kruusikõrv;
piltmõistatused e. reebused (vt. 6 juuresolevat pilti Piret Voolaidi koostatud andmebaasist, mis
illustreerivad tänapäeva Eesti koolilaste hulgas populaarsemaid piltmõistatusi):
Kaelkirjak akna taga Kauboi jalgrattal (ülaltvaade) Karu ronib puusse