Ajaloo põhiperioodid
vaid oma enda pärusmaade laiendamisele. Üha enam tekkis neil vastuseis Sveitsi
valitsejatega ning selle tulemusel tekkis Sveitsi riik. Sveitslaste käes olid tähtsad kaubateed
ning Hapsburgid tahtsid neid rahaallikad enda kätte saada. 1501 omandas Sveitsi
konföderatsioon need piirid, mis on Sveitsil tänapäeval. Nimeliselt kuulus Sveits Saksa-
Rooma keisririiki, sinna kuulus ka Tsehhi. Kuna nad tõrjuti Sveitsist välja siis Hapsburgide
põhivaldused asusid Austrias. Paavstivõim kahanes ning algas see kui paavstil tekkis
vastasseis Prantsuse kuninga Phillipe ilusaga. 1303 aastast peale kui üks paavstidest valis
oma residentsiks Rooma asemel Avignoni Prantsusmaal tekkis rahulolematus itaallastel.
1378 otsustati itaalias valida uus paavst. Selle tulemuselt oli Euroopas kaks paavsti. Lõpuks
suutis Konstanzi kirikukogu kiriku taas ühendada. Konstanzi kirikukogu algatas aga uue