Mikrobioloogia 3.kt konspekt
jne., kuna see parandab mulla aeratsioonireziimi, seega enamiku mulla mikroobide kasvu.
Mikrobioloogilisi protsesse mullas mõjutavad mulla pH ja niiskusesisaldus. Kuna enamikele
mulla mikroobidele sobib neutraalne või nõrkleeliseline keskkond, siis happelises keskkonnas on
nende areng pidurdunud ja aktiivsus orgaanilise aine lõhustumisel vähenenud. Lõuna-Eesti mullad on
näiteks happelise reaktsiooniga ja seetõttu ei esine neis muldades happetundlikke Rhizobium'i liike
nagu Rh. meliloti ja Rh. lupini. Seega ilma muldade lupjamata pole perspektiivne neil muldadel
kasvatada ka mesikat ja lutserni. Lupjamine on tähtis nii muldade pH reguleeriana kui ka
mikroelementide nagu Mo, Mn, J jt rikastajana. Niiskusereziim mullas muutub sõltuvalt aastaajast ja
kevadel pärast lume sulamist või sügisel rohkete sademete korral kannatab muld liigniiskuse all, mis
omakorda mõjutab mulla õhustatavust ja seega mikroobide arengut