Majandusanalüüs
mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustusi katavad. Heaks loetakse
kattekordajat 1,6 rohkem, nõrgaks 1,1 ja vähem.
Maksevõimekordaja = (käibevara-varud) / lühiajalised kohustused
Maksevõimekordaja erineb eelmisest suhtarvust selle poolest, et tootmisvarud kui
kõige vähem likviidsemad on välja jäetud, seega on see puhtakujulisem
maksejõulisuse näitaja kui eelmine. Seda suhtarvu nimetatakse seetõttu ka
likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks ning happetestiks (tuletatud
inglise keelest). Mida kõrgem on maksevõimekordaja, seda kiiremini on ettevõte
valmis tasuma oma laene, maksma arveid, makse, töötajatele palku jne. Heaks
loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Nimetatud
suhtarv peaks olema üle ühe, st ettevõte peaks olema valmis katma kõik oma
lühiajalised võlad. Kuna aga maksete tähtajad erinevad ajaliselt, siis ei peegelda ka
madal maksevõimekordaja alati makseraskuste olemasolu, praktikas võib piisavaks