Mulla, kui tootmisvahendi väärtus tänu pidevale muutusele. Mulla viljakus võib muutuda nii mulla arenemis protsessis, kui ka inimtegevuse tagajärjel(maa harimine väetamine, minerelatsioon). Mulla hapesus Mulda võib hapestada ka füsioloogilised happelised väetised. Kui vaba Ca ja Mg ioonid eemaldada mullast võivad seda asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Ph < 3,5 - v'ga tugevas happesuses pH 3,5-4,5 - tugevasti hepeline pH 4,6-5,5 - mõõdukalt hapeline pH 5,6 6,5 -nõrgalt hapeline pH 6,6 7,2 - neutraalne pH 7,3 8,4 - leeliseline pH üle 8,5 - tugevasti leeliseline mullas toimuvad pidevad protsessid mida tulemusena muldal jääb kord aluseline. Kõige rohkem mõjutab seda väetamine, mille käigus viiakse sinna kord happelisi kord leeliselisi. Taim on kohanenud teatud keskonnas tingimustele. Järsud muutused oleksin kahjulikud.
aktiivsust ja taime-toiteelementide liikuvust. Kõrvaloleval joonisel on toodud need seosed mineraalmuldadel. Happelisel mullal on peamiste taime-toiteelementide omastatavus tagasihoidlik. Poolmikroelementide (Fe, Mn) ja enamike mikroelementide (Zn, Cu, Co), samuti kahjulike raskmetallide kättesaadavus on parem. Muldade lupjamisega võib kaasneda ka mõningate mikroelementide (Mo, B) puudus, mida tuleb kultuuride väetamisel arvestada. Pea meeles! Mulla happesuses suurenedes pH väärtus muutub väiksemaks ja happesuse vähenedes pH väärtus suureneb. Mõtle! Millises Eesti piirkonnas esinevad aluselised mullad? Mulla happesuse mõju taimedele Taimede toitekeskkonna kõrge happesus avaldab otsest kahjulikku mõju taimedele, mõjutades taimede kasvu ja arengut. Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide, eriti kaltsiumi ja magneesiumi sisenemist taimedesse