"happeresistentsuse" - 1 õppematerjal

Mikroobifusioloogia

ekstreemselt madalal pH-l ellu jääda. Leiti, et pH 2,5 talumiseks on bakteritel vaja sigmaS ning CRP-cAMP-d. Kuid, mis geene need regulaatorid aktiveerivad, pole veel täpselt teada, kuid glutamaadi dekarboksülaasi geenid on sigmaS-ga aktiveeritavad. AR1 alla arvatakse ka F1F0-ATP-süntaasi tagurpidi töötamine ning sellega prootonite väljapumpamine rakust. AR1-ga pole seotud aminohapete dekarboksüleerimine. AR2 ja AR3 on kaks happeresistentsuse mehhanismi, mõlemad seotud aminohapete dekarboksüleerimisega. AR2-ga glutamaadi dekarboksülaas GadB ja transporter GadA. AR3 on arginiini dekarboksüleerimine, mida viib läbi AdiA. E. coli sattumisel pH 2,5 juurde hapestub bakteri tsütoplasma rohkem, kui seni arvati. Tsütoplasma pH langeb umbes 4,5-ni. AR2 hoiab pH-d 4,2 juures ning AR3 pH 4,7 juures, nende pH väärtuste juures on ka mõlema dekarboksülaasi pH- optimumid, GadB-l pH 4 ja AdiA pH 5