transpeptidaasiga, mis o Monobaktaamid, läbida G- välismembraani, toimivad ka G+. On peab sünteesitud karbapeneemid happeresistentsed (per os), aga tundlikud β- peptidoglükaani (tsefalosporiinid) on β- laktamaaside suhtes. Peam. G+ enterokokkide ja
lipoarabinomannaanist, arabinogalaktaanist ja mükoolhapetest. Selliste rakkude permeaablus hüdrofiilsetele molekulidele (näiteks tsefalosporiin) on 1000 korda madalam, kui E. coli'l. Selliste bakterite eristamiseks värvitakse preparaati Ziehl- Neelseni järgi. Rakke kuumutatakse Ziehli karboolfuksiiniga, seejärel loputatakse veega ja pestakse 5% väävelhappega ning seejärel etanooliga. Järelvärvimine tehakse metüleensinisega. Happeresistentsed (acid-fast) bakterid (Mycobacterium) värvuvad selle meetodiga punaselt, sest karboolfuksiin seostub tugevasti nende vahase kestaga. Ülejäänud, nn tavaliste kestadega bakterid värvuvad selle meetodi järgi siniselt. NB! Tavaline Grami järgi värvimine vahase kestaga bakteritele ei sobi, sest vees lahustatud värvid ei hakka neile rakkdele külge. Seeneraku kestas on spetsiifiliseks komponentideks kitiin ja beeta-glükaanid. Kestas on
annaabi.ee 
