süsteem: 2NO2 N2O4 Teda saadakse lämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega: Cu + konts. 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O NO2 on tugev oksüdeerija, kus võivad põleda paljud ained. Veega reageerimisel moodustab ta kaks hapet lämmastikhappe ja lämmastikushappe HNO3 lämmastikhape Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev (happeaurude seostumisel õhuniiskusega tekib happepiiskadest udu), veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. 4HNO3 NO2 + O2 + 2H2O Lämmastikhape on väga tugev hape, kuna tema lahuses on kõik molekulid dissotseerunud vesinik- ja nitraatioonideks. Lämmastikhappe soolad on nitraadid, mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks.
HNO3 lämmastikhape Lämmastikhape on üks tähtsamaid lämmastikuühendeid. Lämmastikhape oli tähtis reaktiiv alkeemikute jaoks ja seda valmistati salpeetrite reageerimisel väävelhappega. Lisaks kasutati tol ajal ohtralt lämmastikhapet ka kuldmüntide eristamiseks valerahadest, sest kuld ei reageerinud lämmastikhappega, ülejäänud metallid seevastu aga küll. Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev (happeaurude seostumisel õhuniiskusega tekib happepiiskadest udu), veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. // 4HNO3 NO2 + O2 + 2H2O Lämmastikhape on väga tugev hape, kuna tema lahuses on kõik molekulid dissotseerunud vesinik- ja nitraatioonideks. Kuna lämmastikhape on väga tähtis keemiatööstuse tooraine, siis on vaja selleks suurtes kogustes toota lämmastikhapet
energiliselt veega, moodustades lämmastik- ja lämmastikushappe. N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) on neutraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, sissehingamisel põhjustab elevust ja suuremate koguste puhul narkoosi. Lämmastikhape ja nitraadid. 1) Valem, füüsikalised omadused, ,,kuningvesi", kasutusalad. 2) Nitraatide mõiste ja näiteid kasutamisest. 1) HNO3 on värvitu, terava lõhnaga vedelik. Kuna happeaurud moodustavad õhuniiskusega happepiiskadest udu, on see nö ,,suitsev" vedelik. Valguse ja soojuse toimel muutub HNO3 kollakaks. Kuningvesi koosneb vesinikkloriidist ja lämmastikhappest ning on ainus aine, mis reageerib plaatina ja kullaga. HNO3'e kasutatakse väga palju keemiatööstuses. 2) Nitraatideks nimetatakse lämmastikhappe soolasid. Kõik nitraadid on hästi lahustuvad, iseloomulik on ka lagunemine kuumuse käes. Kasutatakse väetistes, lõhkeainetes, hõbetamiseks ning ka meditsiinis.
annaabi.ee 
