Mida kõrgemale liikuda merepinnast, seda rohkem temperatuur langeb. Erinevate kivimite bassil toimuva mullateke tulemusteks on paljud erinevate omadustega muaatüübid. Muld talletab vee- ja miraalainete varu, on keskkonaaks, kus atmosfääris olev lämmastik on võimalik nende taimede jaoks fikseerida, muld võimaldab taimedele kinitumist ja lehtede päikesekiirgusele eksponeerimist. See õttu on ka oluline vahe kooslustel, mis kasvavad aluselistel muldadel (lähtekivimiks lubjakivi) ja happelsitel muldadel. Igal taimel on kindel mullatüüp, kus saab kasvada ja teist varjanti ei ole. Laik koosluses selline piirkond, kus kasvõi üks tunnus on ümbritsevast erinev (rööviku jaoks võib see olla ühe puu mõni leht, röövlinnu jaoks saaklooma pesaterritooriumiga seotud ala). Veekogud: Maismaa ja veekogude ainukesteks eranditeks on rannikupiirkond, troopilised mangroovisalud, korallrifid jne, mille elustik sõltub sarnaselt maismaaga paljuski kohalikust kliimast.
Muidu vajab suht tugevat väetamist kuid ei talu ühekülgselt suuri koguseid, mistõttu on eriti oluline väetise ühtlane külv. Soovitav väiksema kontsentratsiooniga väetised(ammooniumsulfaat, nitrofoska) N väetised tuleb anda kevadise kultiveerimise alla(40...60 kg/ha) PK väetised vastavalt tarbele sügiskünni alla. 9 42. kartuli väetamine on tundlik liikuva Al suhtes ja seetõttu vajaks happelsitel muldadel lupjamist. Org väetiste kasutamisel kasvab ka lupjamata happelisel mullal. Parim kvaliteetne käärinud aluspanurikas sõnnik sügiskülvi alla.kevadel võib anda vaid väga hästi käärinud sõnnikut. Mineraalväetisi võib rohkem kasutada söödakartuli juures.toidukartulit tgasihoidlike N normidega ja tööstuskartulit vahepealselt. P väetised parandavad kvaliteeti kõige kahjulikum on üle N-ga väetada, sest see pikendab valmimist
annaabi.ee 
