Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
muse määramisel. Leetumise vähendamiseks ja bioloogilise aineringe hoogustamiseks tuleks
metsades kõrvu männiga kasvatada arukaske jt kuiva kasvukohta taluvaid lehtpuid. Eesti
parimad männikud kasvavad leede-liivmuldadel.
Turvastunud leet-gleimullad on liigniisked ning metsakõduga turvastunud (10–30 cm),
lähevad üle leede- ja gleistunud leedemuldadelt leede-gleimuldadeks ning need omakorda
rabamuldadeks. Need mullad on Eesti happelisimad ning kõigi nende profiili
iseloomustab nõrgkivi. Nõrgkivi on tekkinud põhjaveest tõusva kapillaarvöötme piirile ning
takistab puujuurte sügavamale tungimist. Sealt võib siseneda põhjavette nii leetumisel
tekkinud sadenemata metallorgaanilisi ühendeid kui ka õhust või inimtegevusest pärinevaid
aineid. Põhjavesi ei ole gleistunud leede-, leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldade alal
peaaegu üldse kaitstud.