Raba - referaat
)
Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal hapnikusisaldus,
mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. Hapniku puudumisel mulla
toitaineringe muutub ning takistab taimede kasvu. Paljude rabas elutsevatel soontaimedel
(tarnad, villpead, ubaleht ja pilliroog) on arenenud õhukanalid, mis aitavad neil hapnikku
ülemistest taimeosadest allpool veepinda asuvatesse juurtesse transportida (1.).
Soodes on suureks probleemiks nende happelisus. Kõige happelisemates rabades
suudavad elada vaid vähesed soontaimeliigid, sellepärast leidub näiteks Rootsi rabades
vaid kolmkümmend soontaime liiki, millest enamik on puhmad, põõsad või puud. Neil
õnnestub sellises karmis elupaigas kasvada vaid tänu oma aeglasele kasvule,
pikaealisusele ja võimele säilitada oma lehtedes või vartes säilitada kõik kättesaadavad
toitained (1.).
Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein (Drosera anglica), kes
annaabi.ee 
