on nõrk ja katkeb kergesti. -nõrk side C-C C=C C=C Alkaan alkeen alküün Keemiline akt suureneb Nii nagu alkaanid on ka esimesed kõige kergemad küllastumata ühendid gaasilised ained, järgnevad vedelad ained (u C5-C6) ja raskemad süsivesikud on tahked. Ükski süsivesinik ei lahustu vees nad on hüdrofoobsed. Enamik neist ei ole mürgised. Keemilised omadused 1. Küllastumata ühendid põlvad a. Täielikul põlemisel tekib happegaas ja vesi CH2=CH2 + O2 2CO2 + 2H2O b. Mittetäielikul põlemisel tekib lisaks CO2-le ja veele vaba süsinik, mis eraldub tahma kujul. CH=CH+O2 CO2 + H2O + C 2. Alkeenidele ja alküünidele on iseloomulikud liitumisreaktsioonid, mis toimuvad - sideme katkemise tõttu ja mille tulemusena tekib vastav küllastunud ühend. Alkeen +H2 Alkaan Alküül a) Vesinikuga HH CH2=CH2+H2 CH3-CH3
hingamisteede ärritust ning põletust. Süsinikdioksiid Atmosfäärirõhul Tihedus 1, Ei juhi Värvitu ja lõhnatu On happeline CO2 sublimeerub süsi 98 kg/m³ gaas, mis suures oksiid, mis -happegaas tem- kontsentratsioonis veega peratuuril -78 on inimestele reageerimisel °C. mürgine ning võib moodustab Kõrgemal rõhul põhjustada ebapüsiva ta sulab; tema lämbumist ja süsihappe.
s:c1;smahtuvus on (Ct I 1u jodiidioonid (I-). ,c a.vukatest vesinik- Hingamise kziigus koguneb rakkudesse sr.isi- e:.s: vee molekulide happegaas. See lahustub vees ja tulemusena E: ree temperatuuri moodustuvad karbonaatioonid (HCO. ja CO.'? ). =- iaja need sidemed :a Tiks touseb fotol Inimesel kanduvad need rakke timbritsevasse st'acasI auru
annaabi.ee 
