siidide nimetatakse leelisteks. Aluse rühma ained muudavad indikaatori värvust. Värvuseta fenoolftaleiin omandab aluselises lahuses roosakaspunase värvuse. Tugevalt aluliste omadustega ainetel on tugev söövitav toime. Soolad Sool on kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioo- nidest ja (hape) anioonidest. Aluse katioonidest ning happe anioonidest koosnev ühend on sool. Soolad on ühendid (liitained), milles metallioonid on seotud happeanioonidega. Ainer, mille vesilahuse juhivad elektrivoolu, on elektrolüüdid. Muutuva oksüdatsiooniastme metalle sisaldavate soo- lade nimetusi saame nii, kui soola keskele eraldame sulgudes metalli o.-a. Antud ühendis rooma numbriga. Püsiva oksüdatsiooniastmega metalli puhul soola nimetuses oksüdatsiooniastet ei mainita. Tuntumad ained Oksiidid Hape Vääveldioksiid SO2 Vesinikkloriidhape HCl
metalli katioon ja happejäägi anioon [A-]=Csool [HA]=Chape [H+]=K2=[H+][A-]/[HA] K2 näitab kui palju lähteainet on saadud protsessi saaduseks. Mida paremale on nihkunud tasakaal, seda suurem on lähteaine kontsentratsioon. Mis juhtub kui lisada puhverlahusele tugevamat alust?: Toimub reaktsioon, kus hape saab kokku alusega, lahusesse lisandub täiendavalt happejääkanioon. Lahuse pH väheneb. Kui lisadahapet, reageerib happeanioonidega, tekib vähe dissodeeruv nõrk hape. pH suureneb. Puhvermahtuvus =n(lisatud happe või aluse moolide arv liitri kohta)/pH(n mooli lisamisel pH ju muutus) puhvermahtuvus näitab mitu mooli alust/hapet tuleb lisada, et pH muutuks ühe ühiku võrra. Lahuses juhivad elektrivoolu laetud osakesed. Mida rohkem neid on, seda rohkem elektrit juhib. Ioonide juhtivus sõltub välisest voolutugevusest ja laengust endast. Kui on suurem laeng, siis sama väljatugevusega mõjub talle ka suurem jõud