väikesed. Kuna sellel elemendil on suur sisetaksistus, ei saa temalt tugevat voolu. Akumulaatorid Suurema võimsusega alalisvoolutarbijate jaoks, eriti kui need vajavad tugevat voolu, kasutatakse akumulaatoreid ehk akusid. Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. See on põhimõtteliselt samuti galvaanielement, kuid seda saab pärast tühjenemist välise vooluallika abil laadida ja uuesti kasutada kuni tühjenemiseni. Pliiaku on üks tuntumaid akusid, mida kutsutakse ka happeakuks ehk nn. autoakuks. Pliiaku suureks eeliseks, võrreldes teiste akutüüpidega, on see, et ta on võimeline lühiajaliselt välja andma väga suurt voolu, mis on vajalik autode ja teiste transpordivahendite käivitamiseks. Ka on pliiakul sisetakistus väike. Seega on lahtriteks jagatult võimalik suurendada tööpinget vastavalt 6 või 12 V-ni. Pliiaku puuduseks on tema suur mass, tundlikkus laadimata oleku ja ülekoormuse suhtes ning suhteliselt kõrge hind
1.2. Akumulaatorid Suurema võimsusega alalisvoolutarbijate jaoks, eriti kui need vajavad tugevat voolu, kasutatakse akumulaatoreid ehk akusid. (Timotheus, 1999:259)Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) See on põhimõtteliselt samuti galvaanielement, kuid seda saab pärast tühjenemist välise vooluallika abil laadida ja uuesti kasutada kuni tühjenemiseni. (Timotheus, 1999:259) 1.2.1. Pliiaku Üks tuntumaid akusid on pliiaku, mida kutsutakse ka happeakuks. Tavaliselt on uus aku kuivas olekus, negatiivne elektrood on poorse pealispinnaga pliist ning positiivne elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud PbO2 (vaata pliiaku ehitust lisadest 4 jooniselt 2). Kui aku täita paraja kangusega ja tihedusega (30%; =1,18-1,22 kg/dm 3 (Karik, Palm, Past, 1981:209)) H2SO4 lahusega, hakkab negatiivsel plaadil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb.
1.2. Akumulaatorid Suurema võimsusega alalisvoolutarbijate jaoks, eriti kui need vajavad tugevat voolu, kasutatakse akumulaatoreid ehk akusid. (Timotheus, 1999:259)Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. (Karik, Palm, Past, 1981:209) See on põhimõtteliselt samuti galvaanielement, kuid seda saab pärast tühjenemist välise vooluallika abil laadida ja uuesti kasutada kuni tühjenemiseni. (Timotheus, 1999:259) 1.2.1. Pliiaku Üks tuntumaid akusid on pliiaku, mida kutsutakse ka happeakuks. Tavaliselt on uus aku kuivas olekus, negatiivne elektrood on poorse pealispinnaga pliist ning positiivne elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud PbO2 (vaata pliiaku ehitust lisadest jooniselt 2). Kui aku täita paraja kangusega ja tihedusega (30%; ρ=1,18-1,22 kg/dm 3 (Karik, Palm, Past, 1981:209)) H2SO4 lahusega, hakkab negatiivsel plaadil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb.
mõnikord vastupinget (Seda laetakse vale polaarsusega) ning see võib elementi rikkuda. Ka alalisvoolumootor genereerib akule vastupinget oma töö ajal, aga see ei tohiks reeglina rikkeid põhjustada. laadimise kasutegur (%) - näitab akusse laetud laengu ning laadimiseks kulunud laengu suhet salvestatud laengu sõltuvus ajast ehk isetühjenemise kiirus lühisvoolu talumise aeg (s) PLII- e. HAPPEAKU Üks tuntumaid akusid on pliiaku, mida kutsutakse ka happeakuks. Aku negatiivne elektrood on poorse pealispinnaga pliist; Positiivne elektrood sisaldab pliisõrestikku pressitud pliidioksiidi (PbO2). Kui aku täita paraja kanguse ja tihedusega väävelhappe lahusega, hakkab negatiivsel elektroodil olev plii väävelhappega reageerima ning seetõttu väävelhappe kontsentratsioon väheneb. Elektronid, mis Pb ära annab, liiguvad positiivsele plaadile. KEEMILINE REAKTSIOON HAPPEAKUS (LIHTSUSTATUD KUJUL) Click to edit Master text styles
annaabi.ee 
