• Töö algul tekib pidurdus paljudes somaatiliste ja vegetatiivsetes keskustes (negatiivse induktsiooni tulemusel – mida raskem ja harjumatum töö, seda tugevam pidurdus) • Organismi kõik süsteemid ei saavuta tööks vajalikku taset üheaegselt Vegetatiivsed muutused: • Süveneb rahuoleku siinusarütmia • Lüheneb südametsükli pikkus • Suureneb südame löögimaht • Tõuseb arteriaalne vererõhk • Hapniku tarbimine jääb maha hapnikuvajadusest Sissetöötamise pikkus: • Doseeritud tööl 1 – 3 minutit • Sõltub treenituse astmest • Sõltub eelsoojendusest SISSETÖÖTAMINE ON LOOMULIK JA ORGANISMI KOHANEMISEKS VAJALIK PROTSESS 20. Püsiseisund ja näiline püsiseisund. • NÄILINE – Hapniku tarbimine lagiväärtuse tasemel või sellega võrdne – Pidevalt kasvav hapniku võlg – Südametegevuse ja hingamissüsteemi näitajad suurenevad kuni lagiväärtuseni
tõuseb hapniku tarbimine puhkeolekuga võrreldes 2-3 korda. Raskel kehalisel tööl võib hapniku tarbimine aga kasvada üle 20-30 korra. Töötamisel muutub suhe erinevate organite poolt kasutatava hapniku hulgas, mis peegeldab nende organite erinevat aktiivsust kehalisel tegevusel. See, et suhteliselt suur osa hapniku tarbimisest langeb lihaste arvele, ei sõltu ainult vahetult liigutustest osavõtvatest lihastest, vaid ka krõge kopsuventilatsiooni kindlustavate lihaste ja südamelihaste hapnikuvajadusest. Mõnel juhul võib hapniku tarbimine kasvada ka ilma töö võimsuse tõstmiseta või koguni selle langemisel. See sõltub nii antud tööst otseselt mitte osavõtvate lihaste kaasatõmbamisest kui ka hingamislihaste ja südamelihase tegevuse intensiivistumisest. Nende faktorite mõjul võib hapniku tarbimine kasvada ning töö kasutegur langeda. Kopsude ventilatsiooni kasvul suurendab iga liigne liiter ventileeritud õhku 10 ja enam ml võrra hapniku tarbimist.
annaabi.ee 
