Pikamaajooks
Teisel perioodil ehk kahe kuu jooksul 1972 läbis ta 834 ja 759 km, aeroobse töö protsent oli 70%,
langes jõutreeningu osakaal 1-3%.
Võistlusettevalmistus periood 1972.a. Oli kolme kuu jooksul 796, 718, 559 km. Sellel perioodil
tõusis jõutreeningu osakaal 6-10%. Lisandusid intensiivsed kiirus ja rütmi trennid.
Võistlusperioodil olid tulemused 509 ja 466 km. Suuremaid rõhku said rütmi ja kiirustreeningud ja
vähenes jõusaaliosa.
Pikamaajooksu üks tähtsamaid asju on hapnikutarbimisreziim. See märgib suurimat kiirust, mida
jooksja sissehingatava hapniku abil säilitada suudab, lisamata seejuures piimhape hulka veres. Seda
saab kahjuks treenida ainult pikemalt hapnikuvõlas treenides. Samas on loodud muidugi ka
kunstlikud ained ehk erinevad dopingud.
Tänapäeval on tõusnud eriti oluliseks taastumisvõime. Võimalus kiiresti taastuda on saanud uue
mõiste. Omaaegne legend Lasse Viren omas ainulaadset looduse poolt antud taastamisvõimet.
annaabi.ee 
