Esimesed elusolendid maal ● Hapniku kogunemisega kaasnesid olulised muutused: ● Hapnik reageeris teiste gaasidega atmosfääris tänu millele atmosfääri koostis muutus vähehaaval selliseks nagu tänapäeval ● Teine muutus olisee et hakkas moodustuma osoonikiht ● Algsed organismid olid anaeroobsed ning hapnik oli nende jaoks mürgine , kuid vaba hapniku suurenedes pidid organismid valima kas kohaneda keskkonnaga või välja surra. ● Esimene hapnikutaluvus tekkis tsüanobakteritel, neil arenes rakuhingamine, teistel aga ei tekkinud seega nad surid välja ja see oli maa esimene suur väljasuremine. Tekib tuumaga rakk ● 1,6-2,1 miljardit aastat tagasi tekkis päristuumne rakk e. eukarüootne rakk ● Endosümbioos-vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus ● Teooriat kinnitab see , et mitokondrid ja kloroplastid erinevad teistest rakuorganellidest
uude/ohtusse kk, aga toidu saamine oli probleem. Võttis raku sisse vakuooli. Kromosoomide tekeà kogus ühte suurde vakuooli pooleks hammustatud kromosoome, mida vb saab hiljem kasutada à tuuma hilisem teke. Kasulik oli ära tunda enda sarnaseid organisme ja siis vahetada toitevakuoole. (Meioos oli vanem.) Mitte toidu vaid informatsioonivaru. Rakutuum tõenäoliselt enne kui H2O fs teke. Ainuke miinus oli see, et ta ei osanud hapniku kasutada. Tekkis hapnikutaluvus, aga kasutada ei osanud à neelas alla aeroobse bakteri àmitokondri omandamine, sises¸biondina. Tänapäeval pole ühtegi organismi millel pole mitokondrit olnud, mõndadel on see kadunud, jäljed mitokondri olemasolust on olemas. (1) Endosümbioos. (2) Mandrite ja ookeanide maakoore eristumine maismaa osatähtsuse tõus à erosioon = biogeensete ioonide hulga tõus = produktsiooni tõus = Mandriline maakoor kergem ja muutus selleks mandilise triiviga. O2 hulga kiire tõus
annaabi.ee 
