Põhiliste plastide leiutamine ja ajalugu
Koos kollegide
Eugen Bambergeri ja Friedrich Tschierneriga iseloomustasid nad valget, vahast ainet
ning avastasid, et see sisaldab pikkasid CH 2- ahelaid ning tulenevalt sellest andsid
talle ka nimeks polüetüleen.
Ka esimene tööstuslikult kasulik polüetüleeni süntees avastati kogemata. 1933-ndal
aastal töötlesid inglise keemikud Eric Fawcett ja Reginald Gibson suure rõhuga
etüleeni ja bensaldehüüdi segu, taas oli saaduseks valge vahataoline aine.
Reaktsioon toimus tänu kergele hapnikureostusele aparatuuris, samal põhjusel ei
suudetud katset esialgu korrata. Alles 1935-ndal aastal suutis, Michael Perrin sellest
,,õnnetusest" sünteesiprotsessi välja töötada. Sellest sai alguse tööstuslik
madaltiheda polüeteeni tootmine (masstootmine algas 1939). II maailmasõjal
salastati paljud keemiatööstuse harud, polüetüleeni kasutati kaablite valmistamiseks
sõjatööstusele ning tootmine massitarbekaupadeks jäi esialgu soiku [19].