15. Taimede osa veekogude aineringes. Taimed valmistavad lihtsamatest keemilistest ühenditest päikesevalguse abil keerulisemaid orgaanilisi ühendeid. TAIMESTIK ON ORGAANILISE AINE JA HAPNIKU TOOTJA, ÖÖSEL VÕI TALVEL PIMEDAS KA HAPNIKU TARBIJA. Rikkalik taimestik seob endasse kasvuperioodil toiteelemente ja vabastab neid pikema või lühema aja vältel. 16. Taimede tähtsus teistele vee-elustiku rühmadele. Taimed on vee-elustiku jaoks toiduallikas ja hapnikuallikas ning osade liikide puhul ka ELU- JA SIGIMISKOHT, VARJE- JA JAHIPAIK. 17. Milliseid veetaimede ökoloogilisi rühmi või eluvorme kahjustab eutrofeerumine kõige enam? Kuidas see avaldub? 18. Millistes järvedes kasvavad kõige haruldasemad taimed ja millised need on? Puhtaveelistes ja läbipaistvates vetes. 19. Miks on taimede kasv ja suguline paljunemine jõgedes või nende teatud lõikudel raskendatud? Sest vesi liigub ja kisub taimi. Vooluvesi viib seemned minema. 20
Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja rikub õhukvaliteeti. Teadlased jagavad UV-kiirguse kolmeks: UV-A, UV-B ja UV-C. UV-C ei jõua maapinnani. UV–A jõudmist maapinnale osoonikiht ei takista. UV-B filtreerib osaliselt osoonikiht, samas just UV-B on kiirgus kõige ohtlikum. UV-B kiirgus võib näiteks kahjustada veeökosüsteeme. Fütoplankton on biosfääris peamine hapnikuallikas ning on üheks klimaatilise regulatsiooni võtmeelemendiks. Ka plankton on vastuvõtlik UV-B kiirguse suhtes. Teadlased on välja arvutanud, et 16% osoonikihi kahanemine toob kaasa 5% fütoplanktoni hävinemise, mille tulemusel on maailmameres 7 miljoni tonni kala vähem. Arvestades seda, et vähemalt 30% inimeste poolt tarbitud loomsetest valkudest pärineb kalatoodetest, on tegemist tõeliselt arvestatava kahjuga. Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada ka mitmete taimeliikide
annaabi.ee 
