Keevitus
Kaarkeevitusel eristatakse reaktsiooni toime
vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgmised protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis.,
b) keemilise elementide väljapõlemine, c) sula keevitusmetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga, d)
õmblusmetalli rafineerimine
HAPNIKU MÕJU. Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise jäärel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis
lähteolekus. Hapnikkusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: lõõgisitkus,
korrosioonikindlus, lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpidevust ja suurendab metalli
voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendis.
Õmblusmetalli põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, niiskus, mustus ja
kaitsegaasidest ning räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevituskaare piirkonnas,