2000, 2002b). Kottseente Peziza varia ja P. violacea kompleksi liikidel võib leida polüspoorsetest kultuuridest heteroploidseid hüüfe (avaldamata andmed), seetõttu võib kahtlustada neil paraseksuaalse tsükli olemasolu. P. varia ja P. violacea kompleksi liikidel esineb konidiaalstaadiumis anamorf Oedocephalum sp. (Öpik, 1998). Tuleks kontrollida, kas monospoorsete tüvede ristamisel kultuuris esineb anastomoose, tuumade liitumist ja haploidiseerumist ning koniidide DNA-sisalduse heteroploidsust (NB! sugulisel paljunemisel liituvad tuumad alles viljakehas, vahetult enne eoskoti teket). P. varia ja P. violacea kompleksid erinevad oma paljunemistüübi poolest. Esimene on homotalne, teine heterotalne (Weber, 1992). Valitseva seisukoha järgi on sugulise paljunemise puudumine taandareng (Yun et al., 1999). Võimalik, et paraseksuaalsusest tingitud heteroploidsus on üheks põhjuseks, miks paljudel kottseentel on suguline paljunemine kadunud
(rekombinantsete koniidide ebavõrdne arvukus? rekombinantide ebavõrdne lahknemine?). Veelgi huvitavam on see, et mitootiline geenivahetus võib toimuda ka klonaalselt paljunevas pärmirakus. Sugulise paljunemiseta diploidsed pärmid on heterosügootsed (!). Mitootilised rekombinatsioonid tekivad klonaalselt paljunevas pärmi Candida albicans rakus kahe haploidse genoomi komponentide vahel (Fincham et al., 1979). Sellel liigil haploidiseerumist ei toimu (meioosi teine jagunemine puudub). Küll aga haploidiseerub sugulist paljunemist omav leivapärmseen, tehes vahepeal oma rakust eoskoti, milles toimuvad järjestikku mõlemad meioosi jagunemised ja moodustub neli eost. On andmeid, et rakutuuma ja mtGenoomi proliferatsioon ei ole sõltumatu. Klonaalsetelt paljunevatel parasiitsetel kottseentel, nii üherakulisel diploidsel pärmil Candida albicans (Xu et al., 1999) kui hüüfe