"hapevihma" - 1 õppematerjal

Õhu saastus ja happevihmad

õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad tekivad inimtegevusest ja ka loodusest. Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- ja lämmastikhappe. Hapevihma sajab siis, kui pilved ja sellest tulenevalt ka sademed on saastunud selliste kemikaalidega nagu lämmastik- ja väävelhape. Need ained satuvad õhku tehaste ja autode heitgaasidest. Sealjuures saastatud vihm võib alla sadada 1000 või enama km kaugusel saasteallikast. Vihm toob happe maakera pinnale, kahjustades hooneid, taimkatet, pinnast, loomi, veekogusid. Kõige enam kahjustatud piirkonnad on Loode- ja Kesk-Euroopa. Põhja-Ameerika idarajoonid ja osa Aasiast.