Globaalsed keskkonnaprobleemid
enam kasvuhoone-efekti. Tarbides ära kolmandiku planeedi primaarproduktsioonist,
kujundab inimkond suures mahus ümber ka aine- ja energiaringed - see kajastub muutuvas
kliimas.Osa kliimauurijatest hoiatavad, et mitmete asjaolude kokkulangemisel võivad olla
muutused kiiremad kui seni prognoositud. Näiteks maailmameri, mis seob 2/3 planeedi
süsinikuvarust, ei pruugi enam endises mahus inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paisatud
süsinikdioksiidi siduda. Põhjus seisneb merevee hapestumises (mis on tingitud CO2
kontsentratsiooni tõusust) ja globaalsest soojenemisest tingitud merevee keskmise
temperatuuri tõusus.Maailmamere füüsikalised omadused mõjutavad samuti kliimat
üleilmselt. Ookeanide termohaliinne tsirkulatsioon nn suur ookeanikonveier, mõjutab ka
Eesti kliimat, ehkki asume Atlandi ookeanist üsna kaugel. Suur ookeanikonveier kannab
Golfi hoovuses soojemat vett kõrgematele laiuskraadidele, kus jahtudes soojendab see
atmosfääri enda kohal
annaabi.ee 
