Mullateadus
Olemus seisneb selles, et mullas toimub
pidev ioonidevahetus vedela j atahke faasi vahel. See on ekvivalentsetes ehk võrdsetes kogustes.
Mida rohkem on mullas kolloide, huumust ehk mida raskema lõimisega on muld, seda suuremad on
ioonide kogused, mida muld suudab üheltpoolt tahkes faasis siduda. Sellisesse mulda võib anda
korraga rohkem väetist-mulla tahke faas on nagu sahver, kuhu talletatakse liikuvate toitainete
kogused. KCl on füsioloogiliselt hapestava toimega. Mingi ühendi mulda viimine toimib mulla
reaktsiooni muutvalt. Füüsikalis-keemilineneeldumine võimaldab mullal puhverdada järskude
reaktsioonide suhtes. Kui seda puhverdamist poleks, siis iga kemikaal muudaks mulla reaktsiooni
happelisemaks või leelisemaks. Kui mulda tekib orgaanilisi happeid, siis orgaaniliste hapete
vesiniku neutraliseerivad ära Ca ja Mg, leeliselist ühendit neutraliseerib aga vesinik. Füüsikalis-
annaabi.ee 
